Mida tõotab mängijatele Hasartmänguseadus aastal 2026

2025. aasta oktoobri viimastel päevadel kinnitas Eesti Vabariigi valitsus hasartmänguseaduse ja kaasnevate maksude muudatused. Vastuvõetud eelnõu plaan on kaasajastada hasartmängudele ja nende korraldamisele kohalduvaid regulatsioone, mis muu hulgas puudutab loteriide võidufondi väärtusi, mängijate vanusepiiri, seaduse rikkumise eest kohaldatavaid rahatrahvi määrasid ning paljude mängijate rõõmuks lisatakse lõpuks ka krüptovara kasutamise võimalused.

Valdav enamus muudatustest on siiski suunatud hasartmängude teenuspakkujatele, kus järelevalve hinnangu annab nüüdsest lisaks ka Rahapesu Andmebüroo (RAB), tutvustatakse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus ja langetatakse kaughasartmängu maksumäärasid. Lisaks planeeritakse saadud lisatulu suunata Kultuurkapitalile nüüdsest ka spordiehitiste toetamiseks ja uuendusliku eraraha kaasamise sporditoetuse loomiseks.

Vaatame järgnevas artiklis, lisaks eelnevalt loetletule, lähemalt üle ka kõik asjaolud, mis puudutavad otseselt mängijaid ning mida see kõik võib praktikas tähendada.

Toome edasiselt välja kirjapandud seaduste uuendused, millele lisame omapoolse kommentaari, lihtsustamaks selle arusaama.

• §2 lõike 2 esimest lauset täiendatakse järgmiste sõnadega: “ning vastavad rahalised vahendid või krüptovara peavad laekuma Euroopa Majanduspiirkonna lepingurigi poolt tegevusloa saanud krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse või krüptovarateenuse osutaja vahendusel.”

Euroopa Liidus finantssektoris tegutsevad asutused peavad järgima rangeid regulatioone ja järelevalve nõudeid. Antud muudatus toetab rahapesu riski maandamist, kaitseb mängijate huve ja laiendab makseviiside võimalusi.

• §2 lõike 5 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “loterii, mille võidufondi väärtus on kuni €3,000 eurot ning mida ei korraldata ja mille võitu ei loosita välja sagedamini kui üks kord nädalas.”

Muudatuse kohaselt ei kohaldata HasMS-i nõudeid loteriile, mille võidufondi väärtus on kuni €3,000 eurot, praeguse €1,000 euro asemel. Uuendused puudutavad meelelahutuslikke loteriisid või üritusi, nagu näiteks laadad ja kontserdid.

• §2 lõike 5 punktis 31 asendatakse arv “1,000” arvuga “3,000”.

Siinkohal suurendatakse loteriide võidufonde ainult Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijateveoga laevadel.

• §2 lõiget 5 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses: “3) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni €6,000 eurot ning mida ei korraldata ja mille võitu ei loosita välja sagedamini kui üks kord kolme kuu jooksul.”

Muudatuse põhjuseks on soov pikendada raadiokuulamise aega kampaania perioodil ja hoida raadiot populaarse meedia tasemel. Nii on võimalik lisada auhindade hulka välisreisid sobivate artistide kontsertidele või näiteks piletid muusikafestivalile neljale inimesele.

• §9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Hasartmängukorraldaja võib tegeleda ainult hasartmängu korraldamisega ning hasartmängukorraldajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele liikmetele hasartmängu korraldamisele vahetult suunatud tugiteenuste ning raamatupidamise, infotehnoloogia ja toitlustamise alal teenuste osutamisega.”

Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib hasartmängukorraldaja mängukohas tegeleda vaid hasartmängu korraldamisega seonduvate kõrvaltegevustega, sealhulgas toitlustamise, valuutavahetuse ning vaba aja ja kultuuriürituste korraldamisega. Antud laiendus annab võimaluse suurtel hasartmängu ettevõtetel kasutada oma ressurssi optimaalsemalt.

• §18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: “Maksu- ja Tolliamet kooskõlastab tegevusloa andmise taotluse Rahapesu Andmebürooga, kes otsustab kooskõlastamise hiljemalt 60 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.”

Muutmaks hasartmängu korraldust veelgi ohutumaks ja läbipaistvamaks, peab edaspidi lisaks Eesti Maksu- ja Tolliametile (EMTA), nüüdseks taotluse rahapesu riskid üle hindama ka Rahapesu Andmebüroo (RAB).

• §29 täiendatakse järgmises sõnastuses: “Maksu- ja Tolliamet võib hasartmängukorraldajast sõltumatutel põhjustel peatada korraldusloa kehtivuse kuni üheks aastaks. Korraldusluba peatatakse hasartmängukorraldaja kirjaliku taotluse alusel.”

Korraldusloa peatamise vajadus võib ilmneda näteks COVID-i või muu sarnase olukorra esinemisel, kus hasartmängukorraldajal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik hasartmängust tulu teenida.

• §34 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu “korraldatavat õnnemängu” tekstiosaga “, e-kiirloteriid”.

Muudatuse kohaselt ei tohi edaspidi e-kiirloteriid, mis oma olemuselt hasartsem kui tavapärane loterii, mängida alla 21-aastane isik.

• §34 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse arv “10” arvuga “50”.

Muudatus puudutab üksnes Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvas önnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks €50 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit €2,000 eurot. Praegu võib sellises õnnemängus osalemise suurimaks panuseks olla €10 eurot.

• §34 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna “Totot” sõnadega “ja loteriid”

Järgneva muudatusega ühtlustatakse toto ja loto mängijate vanusepiirangud, mille kohaselt ei tohi edaspidi ka lotot mängida alla 18-aastased isikud.

• §37 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: “(6)) Toto mängukohas alla 18-aastase isiku viibimisel peab toto mängimise ala olema eraldatud muude teenuste, mis ei ole hasartmäng, osutamise alast ning selle mängimine ei tohi olla väljastpoolt nähtav;”

Eestis on mitmeid spordibaare, kus pakutakse samaaegselt nii toitlustusteenust kui ka toto mängimise võimalust. Samas ei kehtesta sellised spordibaarid sisenemisele vanusepiirangut. Muudatusega kohustatakse hasartmängukorraldajat eraldama toto mängimise ala muude teenuste osutamise alast.

• §53 lõike 1 punkti 2 täiendatakse tekstiosaga “mängukeskkonda igakordsel sisenemisel”

Edaspidi peab online hasartmängukorraldaja kohustatud tagama iga mängija isikusamasuse tuvastamise mängukeskkonda igakordsel sisselogimisel. Mis laiemas mõistes tähendab, et edaspidi pole võimalik kontole pääsed vaid Kasutajanime/Parooliga.

• §53 lõike 1 punktides 5 ja 6 asendatakse sõna “arvelduskonto” sõnaga “krediidiasutuses, makseasutuses või e-raha asutuses avatud konto” vastavas käändes;

Kehtiva HasMS-i kohaselt peab hasartmängukorraldaja tagama panuste tegemiseks tehtud maksete vastuvõtmise ja väljamaksete tegemise üksnes sama mängija arvelduskontolt. Seega saab kehtiva seaduse kohaselt nimetatud makseid teha vaid arvelduskonto kaudu. Samas eksisteerivad arvelduskonto kõrval tänapäeval ka makseasutuses või krüptovara asutuses avatud kontod. Mis kokkuvõttes tõotab meile veelgi enam makselahendusi.

• Muudatusega tõstetakse kõiki trahvimäärasid kümnekordselt:

§ 73 asendatakse arv “3,200” arvuga “32,000” ning arv “320” arvuga “3,200”.

§ 74 lõikes 2, § 75 lõikes 2, § 82 lõikes 2, § 83 lõikes 2, § 87 lõikes 2, § 88 lõikes 2, § 90 lõikes 2, § 91 lõikes 2, § 92 lõikes 2, § 93 lõikes 2, § 94 lõikes 2 ja § 95 lõikes 2 asendatakse arv “2,600” arvuga “26,000”.

§ 76 lõikes 2, § 79 lõikes 2, § 86 lõikes 2, § 89 lõikes 2 ja § 97 lõikes 2 asendatakse arv “2,000” arvuga “20,000”.

Juriidilise isiku karistusmäärasid pole muudetud 2008. aastast alates, mil HasMS vastu võeti ning karistused olid sätestatud kroonides: 30,000 krooni ehk ümardatult €2,000 eurot, 40,000 krooni ehk ümardatult €2,600 eurot. Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ( Soome, Holland, Saksamaa) on hasartmängusektoris võimalik määrata väärtegude eest oluliselt kõrgemaid rahatrahve või siduda need ettevõtte käibega.

§ 6 punktidega 6-8 kehtestatakse Hasartmängumaksu seadus (HasMMS) 2027. aastaks kaughasartmängu maksumääraks 5% protsenti, 2028. aastal on see määr 4,5% protsenti ja 2029. aastast alates 4% protsenti.

Vaieldamatult on tegemist ühe kõige julgema sammuga kogu seaduseelnõus. Euroopas kõiguvad hasartmängu maksumäärad suuresti, Maltal on üldine maksumäär 5%, mis on ühe protsendipunkti võrra madalam kui Eestis, ning lisaks rakendatakse madalamaid määrasid sõltuvalt korraldaja käibest. Malta süsteemis on ka iga-aastane tegevusloamaks.

Kogu muudatusega plaanitakse luua Eestis hasartmängude teenuspakkujatele soodsaim keskkond, ning kes teab, äkki saab kunagi ka kurikuulus Kasiinosaar teoks.

2025. aasta augusti seisuga on Eestis registreeritud 37 kaughasartmängukorraldajat, neist 15 on Eestis registreeritud äriühingud ning 22 on rahvusvaheliselt tegutsevad välisriikide ettevõtted.

*Seisuga 01.08.2025

Hasartmängumaksu laekumine kaughasartmängult, totolt, ringmängult ja õnnemänguturniirilt (mln eurot):

Uute muudatustega saab lisarahastust ning -vastutust ka Eesti Kultuurkapital, kui kaughasartmängumaksu laekumine on eelarveaastal rohkem kui 27 miljonit eurot, jaguneb enam laekunud osa järgmiselt:

• 8% jääb riigieelarvesse
• 12% määratakse Eesti Kultuurkapitalile, millest 60.6% protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ning 2% protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkonda õppejõudude loometöö edendamiseks.
• 80% määratakse Eesti Kultuurkapitalile nii, et see jaguneb spordiehitiste fondi (75%) ja kultuuri- ja spordivaldkondade eraraha kaasamise fondi (25%) vahel.

Eelkirjeldatust lähtub, et Eesti Kultuurkapitali juurde luuakse juurde kaks fondi:

• Riiklikult tähtsate spordiehitiste rahastamise fond, mille kaudu rahastatakse riiklikult olulisi spordiehitisi vastavalt Eesti Olümpiakomitee (EOK) prioriteetide nimekirjale.
• Kultuuri- ja spordivaldkonda eraraha kaasamise fond, mille kaudu toetatakse kõiki eraraha kaasanud kultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevaid mittetulundusühingule ja sihtasutusi. Toetusena määratakse kuni 50% eraannetuse summast.

Eraraha kaasamise toetus spordis on igati teretulnud uuendus, mille tulevik võib ennustuste järgi mitmekordistuda valdkonna rahastust ja seeläbi loodetavasti ka arengut.

Kuigi eelnevalt loetletud selged rahajaotused on igati rõõmustavad ja loovad läbipaistvust kõigi osaliste vahel, siis kahjuks pole siiani muutust tulnud Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse ega muude sarnaste tugivõrgustike toetustes. Ehk seaduses neid kirjas pole ning seega ka rahastus on jäetud fortuuna kätesse.

Eesti on juba praegusel hetkel tuntud kui üks tähtsamaid kaughasartmängu keskuseid Euroopas ning uue eelnõuga on valitsus astunud sammu kinnistada seda kuvandit veelgi. Online meelelahutusest laekuv osa moodustab kogu hasartmängumaksu laekumistest 2025. aastal 37% ning 2019. aastal oli see arvutuste põhjal 24-25%.

Mängijaid ootavad kõige suuremate muutustena makseviiside lisandumine, sealhulgas ka krüpto, ühtlustatud loterii ja e-kiirloterii vanusepiirangud, ning isikutuvastus igakordsel online kasiino kontole sisenemisel.

Eesti Kultuurkapitali juurde loodud fondid loovad aga väärtust tervele Eesti kogukonnale, uute spordiehitiste ja innnovaatilise sportlaste toetussüsteemiga.