Trekisõit on spordiala, kus jalgratturid kihutavad mööda selleks spetsiaalselt ehitatud ovaalset kaldringrada, mida tuntakse velodroomi nime all. Trekivõistlused on oma loomu poolest väga kiired ning ajaliselt ka palju lühemad, võrreldes traditsioonilise maantesõiduga. Trekisõidus võisteldakse kümnel (10) alal, mis kuuluvad kahte põhikategooriasse Sprint ja Endurance ehk vastupidavus sõidud. Kõik alad kuuluvad Maailmameistrivõistluste hulka, kuid lisaks osaletekse Olümpiamängudel ka sellistel distsipliinidel nagu grupisõit, Keirin, mitmevõistlus ehk Omnium ja jälitussõit. Enamustel aladel on siht jõuda esimesena üle finišijoone.

Eestlaste südamesse jääb igaveselt mälestused, mis tõid endaga kaasa Erika Salumäe vägitükid 1988. Soul ja 1992. aasta Barcelona Olümpiamängudelt. Mõlemal korral võitis ta trekisprindis kuldmedali. Ka mitmed nimekad Eesti maanteratturid on oma karjääri alustanud just trekisõidust.
Tänapäeva kurb tõde on paraku aga asjaolu, et Eestis puudub sisetrekk, kus ratturid saaksid aastaringselt treenida ning oleks võimalus pidada ka võistlusi. Samuti kuulutati Pirita välitrekk 2017. sõidukõlbmatuks, kuna ehitis on oma aja ära elanud ning amortiseerunud. Seega pole lähitulevikus kahjuks suuri lootusi järelkasvule, sest uue treki kohta pole siiani langetatud ühtegi otsust.
Olenemata eelistatud alast, panustamine käib üldjuhul samamoodi. Mängijad teevad panuse oma lemmikule individuaal- või meeskondlikus arvestuses. Selleks valikuks võib olla teatud meeskond, individuaalne võistleja või ka esindatav riik.
Trekisõidule panustamine on mänguvorm, kus võistlejateks on tihtilugu rahvusmeeskonnad, kuna enamus treki suurvõistluseid peetakse rahvusvahelisel tasemel. Ning ka panused, mis trekisõidus tavaliselt tehakse, on enamjaolt sooritatud omadele kaasa elavate rahvuskaaslaste poolt.
1 kilomeetri sõit
Ühe kilomeetri sõidus võistlevad jalgratturid velodroomil ükshaaval, proovides võiduks saavutada kiireimat aega. Samuti peetakse ka meeskondlike sprinte, kus sama põhimõtte järgi proovitakse koos sõita välja parim aeg. Sõitude jälgimine on ülipõnev, sest ajavahemikud võistlejate vahel on vaid murdosa sekundi suurused ning nii pisikesed erinevused võivad viia suurte draamadeni.
Mitmevõistlus ehk Omnium
Omnium on jalgrattasõidu mitmevõistlus, kus osalejad võtavad mõõtu erinevatel aladel, ning võistlus ise kulgeb mitu päeva. Jalgratturid võistlevad mitmetel distsipliinidel nagu grupisõit, sprint, lendstart ning individuaalne jälitussõit. Võitjaks kroonitakse osaleja kes kogub enim punkte kõikide alade läbimisel. Antud distipliinile pühendumine on niivõrd ränk ettevõtmine, et teistele võistlustele keskendunud sõitjad omniumist tihti osa ei võtagi.
Sprint
Sprindisõidus võtavad mõõtu kaks sõitjat, kuid erinevalt 1 kilomeetri sõidust starditakse kõik koos. Eesmärk on samuti ületada finišijoon enne oma vastast, kuid sõit on palju taktikalisem. Ratturid peavad arvestama millal on õige aeg rünnata, samal ajal proovides kaitsta oma positsiooni.
Meeskondlik Sprint
Meeskondlikus sprindis võistleb kaks meeskonda, kus kummalgi poolel velodroomi stardib 3 sõitjat. Iga läbitud ringi järel peab üks eesolev rattur, mõlemast tiimist, trekilt eemalduma ning viimased kaks sõitjat peavad pingutama viimseni, saavutamaks parima aja oma meeskonnale. Taolised sõidud on oma nappide meeskondade vaheliste aegadega väga põnevust tekitavad.
Keirin Sprint
Keirin nägi esmalt ilmavalgust Jaapanis ning sellel alal jälitavad sõitjad teatud osa ajast mootorratast. Võistlejad peavad püsima mootorratta taga, mis samal ajal kiirendab. Peale mõningase ringi läbimist, eemaldub mootorratas trekilt ning võistlejad hakkavad sprintima lõpu poole. Antud distsipliinis on määravaks võistlejate sprindi võimsus ning vastupidavus.

Enim levinud Keirin sõitude panuseturud:
- Õige võitja või saavutatud koht
- Esimene ja teine koht - õige järjestuseta
- Esimene, teine ja kolmas koht (järjestuseta ning ka õige koht)