Eesti hasartmängumaksu seadus: reeglid ja mõju

Mängijatele tagas see aga turvalise ja usaldusväärse võimaluse nautida meelelahutust, ilma et peaks muretsema oma isiklike andmete ja rahaliste vahendite pärast. Ning mis kõige tähtsam, panustajad ei pea Eestis litsentseeritud asutusest saavutatud võidudelt tasuma tulumaksu, vaid kõik kohustused kannab hoopis teenuspakkuja.

Ja riik sai tänu juurutatud seadusele paremini ohjata hasartmängude valdkonda ning koguda teenuspakkujatelt kokku hasartmängumaksust tulenevaid tasusid, mille abil eelarvet täiendada.

Antud artiklis vaatame täpsemalt üle, mis on Eesti hasartmängumaksu seaduse, kuidas on see üles ehitatud, missugused kohustused kaasnevad teenuspakkujatele ja kuidas on mõjutanud kogu reeglistik kohalikku majandust ja selle arengut.

Teadagi olid võõra võimu ajal Eestis hasartmängud keelatud. Et rääkida tänapäeva hasartmängumaksust, tuleb minna tagasi 1996. aastasse, mil Eestis jõustus esimene hasartmänguseadus. Juba tollel ajal saadi aru, et palju mõistlikum oleks kõik kulud panna kandma kasiino teenuspakkujad. Sellega loodi algne raamistik, mille kaudu said hasartmängude asutused seaduslikult oma teenuseid klientidele pakkuma. Teenuspakkujad pidid hakka maksma iga kuu mänguautomaadi puhul 3 tuhat krooni ja mängulaua puhul 10 tuhat krooni. Maksud tuludest sõltusid mängu eripärast ning näiteks kihlveo võitjad pidid tasuma lausa 30% summast. Lisaks määrati osavusmängudele piirangud auhindade suhtes, milleks võisid olla ainult asjad ja nendegi väärtus pidi piirnema 500 krooniga. Viimane tõik oli hiljem murekohaks paljudele pokkeri haidele.

Järgnevad aastad tõid hasartmängude valdkonnas mitmeid suuri muutusi, milleks märgilisemaks saab pidada online meelelahutuse levikut. Üleöö hakkas ilmuma erinevaid veebikasiinosid, kes pakkusid kasutajatele mitmeid võimalusi, kuid paraku jäid nad kõik eelnevalt kehtivast seadusest välja. Mis tähendas, et teenuspakkujad said toimetada kontrollimatult ning probleemide tekkimise korral polnud klientidel mitte kuhugi pöörduda.

Et hasartmängude meelevaldselele levikule hoogu maha võtta, oli vaja vastu võtta täiendatud hasartmänguseadus ja sellega kaasnevalt ka uus hasartmängumaksu seadus. Uus seadus sai vastu võetud 2008. aastal, ning jõustus 1. jaanuar 2009.

See tõi kaasa mitmeid piiranguid nii klassikalistele tänavalat külastatavatele asutustele, kui ka lõi võimaluse seaduslikult pakkuda hasartmänge interneti vahendusel. Uue seaduse järgi pidid kõik online teenuspakkujaid taotlema eelnevalt selleks vastavad load ning kõikidele litsentseerimata asutustele hakati ligipääsu piirama, lisades neid vastavasse blokeeritud veebilehtedele nimekirja. Päris palju tekitas samuti algselt poleemikat nõue tuvastada iga isik, kes puutub kokku hasartmängudega.

Arusaadavalt tõmbus kokku hasartmängude kättesaadavus uue seaduse vastuvõtmisega mitmekordselt. Kuid just tänu sellele on Eestis tänapäeval olemas väga konkurentsirohke ja mis kõige tähtsam, ohutu hasartmängude tööstus, mis on tuntud üle terve maailma.

Hasartmängumaksu peab maksma iga ettevõte, millele on väljastatud EMTA poolt hasartmängu tegevus- ja korraldusluba. Deklaratsiooni saab esitada läbi Maksu- ja Tolliameti veebikeskkonna ning see peab olema täidetud iga kuu 15. kuupäevaks.

Hasartmängumaks on eraldiseisev kulu teenuspakkujatele, lisaks litsentsi taotlemise ja saamisega kaasnevatele tasudele, ning ka vastava reservkapitali olemasolu. Nagu sai põgusalt ka eelnevalt mainitud, ei pea klient Eestis litsentreeritud hasartmänguasutustes mängides tasuma võitudelt tulumaksu, vaid tee nuspakkuja kannab kõik kaasnevad kulud.

Maksustamisele kuuluvad põhilised hasartmängude liigid ja maksu arvutamine:

• Õnnemängud ja Toto - ​​Maksustamisele kuulub panustest laekunud summat, millest on maha arvatud võidud
• Loterii - ​​Maksustamisele kuulub loteriipiletite müügist saadud summa
• Õnnemänguturniir - ​​Maksustamisele kuulub osalustasude summa, millest on maha arvatud võidufondi laekuv osa
• *Kaughasartmängud - ​​Maksustamisele kuulub panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud

*Üheks suurimaks muutuseks 2008. aastal vastu võetud uuele hasartmänguseaduse oli loomulikult kaughasartmängude lisandumine. Eesti oli üks esimesi riike Euroopas, kes võttis vastu vastavad seadused kaughasartmängude lubamiseks. Kuid huvitaval kombel määrati antud mänguliigile palju madalamad maksud võrreldes teiste teenustega. Väidetavalt oli see tehtud selle tõttu, et pakkuda häid tingimusi rahvusvahelistele hasartmängude ettevõtetele, kes teadagi suuresti omavad litsentse madalate maksudega riikides. Järgnevalt välja toodud tabelis on näha, et tutvustatud 5% oli tegelikult kõige madalam maksutase Euroopas. Teisalt aga jäeti kohalikud traditsioonilised teenuspakkujad vanaviisi kulusid kandma. Kuna tegemist oli ajaga mil Eestis liikusid erakondades rahad kilekottides, jääb iga lugeja enda otsustada mis õieti juhtus.

Hasartmängumaksu reguleeriv põhiseadus on Hasartmängumaksu seadus, mis määratleb maksukohustused erinevate hasartmänguliikide osas. Läbi aastate on muutunud hasartmängud ning sellega kaasnevalt on proovinud sammu pidada ka vastavad Eesti seadused ning maksud. Viimati 2023. aastal vastu võetud seadusemuudatused, on oma täielikul jõustumisel juurde lisamas teenuspakkujatele uusi kulusid. Kuid sellegipoolest püsivad kaughasartmängude korraldataje maksud madalal tasemell, mis kindlustab valdkonna arengut ka tulevatel aastatel.

Nagu eelnevalt sai mainitud, oli Eesti üks esimesi riike Euroopas, mis juurutas kaughasartmänge reguleerivad määrused. Kui traditsiooniliste tänavalt külastatavate asutuste maksumäärad on võrreldavad teiste valdkondadega, siis oluliselt madalamad on need siiski interneti vahendusel pakutaval meelelahutusel. Siin on mõned näited Eesti hasartmängumaksu määrades võrreldes teiste lähinaabritega:

• Soome - Hasartmängud kuuluvad riikliku monopoli Veikkaus alla ning üldine maksumäär on seatud 12% peale. Mis sai huvitaval kombel alandatud Covid-aastatel.
• Läti - Ka Lätis on üldine kaughasartmängumaksu määr 12%. Kuid riigis kehtivad kordades rangemad reeglid traditsioonilistele mänguasutustele, kus näiteks iga mängulaua eest tuleb tasuda üle €30,000 euro.
• Leedu - Leedu on hoidnud oma hasartmängu valdkonda teiste tööstustega ühel pulgal ning kõigile on määratud 22% protsendine maksumäär. Mis on oluliselt mõjutanud online mängude kättesaadavust, kus riigis pakub hetkel oma teenuseid ainult veidi üle tosina ettevõtte.

Eesti tasakaalukas lähenemine hasartmängude teenuspakkujate maksustamisele on teinud riigist üheks enim eelistatud valikuks, tegutsedes Euroopa Liidu piirides.

Hasartmängude seadustamise ja maksustamisega kaasneb mitmeid hüvesid, mis ühelt poolt kindlustavad iga mängija ohutuse ja teiselt poolt aitavad luua uusi töökohti ning koguda rohkem vahendeid riigikassasse. Majanduslikest eelistest võiks välja tuua järgnevad:

• Töökohtade loomine - Tänavalt külastatavad asutused ja online kasiinod pakuvad tööd tuhandetele inimestele, alates klienditeenindajatest, kuni it-spetsialistideni välja. Lisaks lõikavad kasu valdkonda toetavad sektorid nagu hotellindus ja tarkvara arendus.
• Turism - Traditsioonilised kasiinod toovad kohale mängijaid üle terve maailma, kes saavad avastada kohapeal ka online tööstust. Ning tänu Eesti tuntusele online maastikul, ka vastupidiselt.
• Tehnoloogiline areng - Online hasartmängud aitavad kaasa ka kohaliku tehnoloogiaturu kasvule. Innovaatilised lahendused küberturvalisuses, maksesüsteemides ja mängutarkvaras, on muutnud Eesti digilahenduste keskuseks.

Hasartmängumaks on olnud oluline Eesti riigieelarve tuluallikas ning 2024. aastal tootis ligikaudu 50 miljonit eurot tulu. Ning pikki aastaid oli hasartmängudest saadav tulu ära jaotatud kindlatel suunitlustel, mis olid kõik seadusega määratud. Seega võis vanasti selgelt välja lugeda, kuhu raha kulus, nagu näiteks:

• 46% Eesti Kultuurikapital
• 3.9% Punasene Rist
• 12.7% laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringute toetamiseks
• 37.4% spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide toetamiseks

Iseäralik mure oli küll Hasartmängumaksu Nõukogu, mis oli vastutav teatud osa raha jagamise eest, kuid see sai hilisematel aastatel laiali saadetud. Ning selle asemel hakati raha maksma otse toetusi pakkuvale ministeeriumitele, kindla protsendi hasartmängumaksu tuludest.

Kuid alates 2022. aastast alates on kuluallikad seadusest suures osas eemaldatud. Alles on jäänud ainult üks tulujaotus ja see on Eesti Kultuurikapital, millele makstakse välja 47.8% hasartmängumaksust kogutud rahadest.

Mis kokkuvõttes tähendab, et enamus rahast kulutatakse nüüdsest valitsuse äranägemise järgi ning algne õilne eesmärk paneb eelnevalt toetatud huvigrupid lootusekiiri otsima.

Mure on seda tõsisem, et 2023. aasta riigi poolt tellitud uuringute järgi kuulub Eestis ligikaudu 112,000 inimest, ehk 11 protsenti elanikkonnast hasartmängusõltuvuse riskirühma. Kui eelnevalt olid sotsiaalsete probleemidega tegelemisega rahad kindlalt ära jaotatud ning organisatsioonid said oma teenuseid laiendada koos üldise mängijate hulga kasvuga. Siis kahjuks pole vett pidanud valitsuse käigud ning mõni kuu peale uuringu väljatulekut teatati, et riik kärbib enesetappude ja sõltuvusprobleemide ennetamiseks mõeldud raha.

Riik eraldas hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskusele 2024. aastal tegevuskuludeks €160 000 eurot. Alates 2025. aastast on kuuele valdkonnale mõeldud rahapott viiendiku võrra väiksem. Seega peavad suitsiidiennetus, sõltuvusprobleemid, lastekaitse, vanemaealiste huvikaitse, perede heaolu ning sotsiaalvaldkonna tööjõuteemad otsima endale alternatiivseid tuluallikaid summas €479 000 eurot.

Digitaalarengud on vähimagi kahtluseta oluliselt mõjutanud ka Eesti hasartmängude maastikku ning sellega jooksvalt on proovinud sammu pidada ka riigi seadused. Tänapäeval moodustavad online teenused üle poole hasartmängumaksust kogutavast tulust, mis on eelkätt juhtunud tänu nende mugavusele ja kättesaadavusele. Kuigi loodud reeglistik lahendab mitmeid väljakutseid ning on teinud Eestist kaughasartmängude üheks Euroopa pealinnaks, on jätkuvalt võimalusi muuta asju paremaks riigisiseselt, eelkõige mis puudutab sotsiaalseid kulusid ja parimate tavade järgimist.

Eesti hasartmängumaksu iseloomustab kindel seadusandlik raamistik, mille eesmärk on reguleerida valdkonda, kaitsta tarbijat ja tagada maksutulude suunamine avalikuks hüvanguks. Valdkonna arenguga on oodata, et Eesti jätkab regulatsiooni ja maksupoliitika kohandamist vastavalt kerkivatele takistustele ja võimalustele.